Tartu linna päeval 2021 sai lisaks ooperile kohtuda linnaklaveri, kunsti, tantsu, linnalõõtsa ja linnapasunaga.
Fotod: Rasmus Kull, Eva Maria Tartu, Evelin Lumi
Üks väike kollektiiv on otsustanud oma jõududega tuua lavale eestikeelse „Carmeni“ (kuhu kunagi päris alguses oli segatud ka helilooja Georges Bizet) ning selle tarbeks on tarvis leida ooperile avaliku esitluse käigus uus teravik, mis kõnetaks inimesi kaasajas.
Õhinapõhisest projektist ja tulevasest lavastusest soovib kollektiiv rääkida omamoodi pressikonverentsi vormis ning seda nimetatakse pidulikult „Carmen Fundraiseriks“. Ka kutsutakse külla välismaal nime teinud noor lauljanna, kes on „Carmenit“ mitmeid kordi originaalkeeles esitanud. Külalise abiga loodetakse koguda projektile tuntust ja vahendeid ning ühtlasi võrrelda, kuidas kõlab uus vastvalminud tõlge emakeeles.
Kuigi ühe väikese entusiastide kollektiivi vahendid võivad olla väga piiratud, tuleb mõelda sellegipoolest suurelt – Carmeni metsik olemus lihtsalt ei võimalda väikekodanlikku lähenemist.
Dramaturg – Andri Luup (Theatrum)
Lavastaja – Maria Peterson (Theatrum)
Osades: metsosopranid Tuuri Dede ja Keiti Strömqvist ning Laura Peterson (Theatrum) ja Ott Aardam (Theatrum).
Pianist: Piia Paemurru
Koreograaf: Tiina Mölder
Fotod: Silver Gutmann
Rüütel Rinaldo armastab Almirenat nõnda, et maa on must ja tükid taga.
Koos väepealik Goffedroga on Rinaldo vallutanud Argante riigi, kes valitseb Aasiat, kust jõuab meieni kõik odav rämps. Argante on endast väljas ja närvis nagu märtsijänes. Kõige suuremas hädas pöördub ta oma targa võluri Armida poole, kes valitseb internetimaailma.
Lühiooper „Rinaldo“ (algupärandi heliloojaks Georg Friedrich Händel) räägib klassikalise maailma hääbumisohust tänaste tehniliste võimaluste ees.
Tekst/lavastus/kujundus – Urmas Lennuk (Rakvere Teater) & Robin Täpp (Rakvere Teater)
Osades:
Goffedro, väepealik, Almirena isa – Teno Kongi
Almirena – sopran Maria Listra
Argante – bariton Taavi Tampuu
Armida – Liisa Aibel (Rakvere Teater)
Rinaldo – Madis Mäeorg (Rakvere Teater)
Lapsed – Kadi Leen Lennuk, Mariann Toomingas
Pianist-kontsertmeister – Teno Kongi
Valguskujundaja – Märt Sell (Rakvere Teater)
Grimm – Helena Kongi (Rakvere Teater)
Fotod: Silver Gutmann
Giuseppe Verdi kirjutas romaanil „Kameeliadaam“ põhineva ooperi „La Traviata“ 19. sajandil. Omas ajas oli teos revolutsiooniline nii teemakäsitluse kui muusikalise ülesehituse poolest. Omas ajas oli teos isegi revolutsiooniline, et autoril tuli loo tegevuse toimumise aega muuta, et publik selle vastu võtaks.
Kes see ikka soovib liiga lähedalt peeglisse vaadata…? Teemad, millest ooper räägib on aktuaalsed ka täna – individualismi ajastul oleme paradoksaalselt ülisõltuvad avalikust kuvandist ja teiste arvamusest, sotsiaalmeedial on võime meid pjedestaalile asetada, aga ka põrmu paisata. Kas elus uue lehekülje pööramine on üldse võimalik? Kas moraalitust keskkonnast saab võrsuda midagi puhast ja imeilusat? Kui „paber“ on juba määritud, kas saab seda veel uuesti puhtaks?
Öeldakse, et armastus päästab maailma. Aga öeldakse ka, et uus saab sündida ainult läbi ohverduse.
Lavastus – Anti Kobin (Eesti Noorsooteater) & Taavi Tõnisson (Eesti Noorsooteater)
Osades: sopran Elena Bražnik, tenor Mehis Tiits (Rahvusooper Estonia) ning Ingrid Isotamm (Karlova Teater), Anti Kobin (Eesti Noorsooteater) ja Taavi Tõnisson (Eesti Noorsooteater).
Pianist – Riina Pikani (Rahvusooper Estonia)
Kunstnik – Annika Aedma (Eesti Noorsooteater)
Valgus ja heli, tehniline tugi – Erik Pello (Eesti Noorsooteater)
Fotod: Silver Gutmann
Pärnu teater Endla otsustas Tartu linna päeval publiku ette tulla Pjotr Tšaikovski ooperiga „Jevgeni Onegin“. Hingematvalt kaunis muusika, südantlõhestavad aariad ja veel millised tunded (neid viimaseid on palju).
Lavastus heidab süvapsühholoogilise, võiks öelda lausa freudistliku pilgu kangelaste hingeellu. Kõrgendatud tundmused, armukadedus, purunenud igatsused ja traagiline surm – kõik, mis ühele tõelisele ooperile omane, leiab seekord väljenduse hoopis ootamatu vaatepunkti läbi.
Loo jutustajateks said 29. juunil tegelased, keda Tšaikovski vaid vilksamisi laval näha laseb ja Puškin üksnes puiklemisi mokaotsast mainib, kuid kel ometi selles traagilises loos oma osa – Annuška ja Vasja on Larinite mõisa köögis toimetav teenijarahvas. Kuid ka nemad on inimesed, kel omad tundmused ja unistused… Kui see kõik nüüd pisut segaseks jäi, lisagem veel, et asjasse on segatud ka üks praekana.
Lavastaja – Kaili Viidas (Endla Teater)
Dramaturg – Ott Kilusk (Endla Teater)
Osades: sopran Karmen Puis (Teater Vanemuine), bariton René Soom (Rahvusooper Estonia), Sander Rebane (Endla Teater) ja Fatme Helge Leevald (Endla Teater).
Pianist: Siim Selis
Fotod: Silver Gutmann
10. augustil toimus Vanemuise kontserdimajas Tartu linna päevaks kirjutatud Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi lühiooperi „Ööbik ja üliõpilane“ maailma esmaettekanne.
Laval olid:
✨ Ööbik – sopran Elina Nechayeva;
✨ Professori Tütar – metsosopran Kai Rüütel;
✨ Üliõpilane – tenor Reigo Tamm (RO Estonia);
✨ Roosipuu – bariton Raiko Raalik (RO Estonia);
✨ Linnarahvas/koor – E STuudio noortekoor, koormeistrid Külli Lokko ja Kärolin Tuisk.
✨ Kaastegev Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaspar Mänd (RO Estonia).
Autorid:
✨ Tiit Kikas (muusika ja arranžeeringud);
✨ Jaagup Kreem (sõnad);
✨ Andrus Rannaääre (koori- ja orkestriseadete arranžeeringud);
✨ Mart Mikk (dramaturgia).
Aitäh, te olite kõik suurepärased, sh armas (Tartu) publik! ❤
Fotod: Tarmo Haud
❗️ Üritusele pääseb COVID-19 tõendi ja isikut tõendava dokumendi esitamisel./
See on haarav ja igatsuslik lugu ööbikust, kes end üliõpilase armastuse nimel ohverdab, aidates oma elu hinnaga õide puhkeda ühelainsal imeilusal punasel roosil. Kuigi ööbiku ohverdus kulutatakse tänamatutele, on lugu läbi põimitud romantiliste piltidega ning pikitud humoorilis-irooniliste muietega moraali ja tühise ellusuhtumise üle. Poeetiliselt, kerge muige ning tühisusele mõnuga paksult värvi lisades, toob lühiooper meieni ühe armastuse loo.
Üliõpilane on ülepeakaela armunud ja vajab armastatu köitmiseks punast roosi. Vähemalt, nii ta arvab, on kombeks – see on tõesti ainus kingitus, mis mõjuks ning üldjoontes teab Üliõpilane üksnes neist asjust, mis kirjas raamatutes. Üliõpilase armsam, Professori Tütar, valmistub samal ajal balliks ning ei suhestu oma mõnevõrra eluvõõra austaja heitlustega mingilgi määral.
Väike Ööbik mõistab Üliõpilase kurbuse ja igatsuse saladust ning mõeldes armastuse mõistatuse üle, otsustab teda aidata. Ta sõlmib Roosipuuga kokkuleppe. Nii hakkab kuuvalgel kaunist muusikast, Ööbiku viimasest laulust, ning pisikese linnu südameverest tärkama imepärane punane roos, sest „armastus on parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes…?“. Õnneks ei näe surnult kõrges rohus lebav väike Ööbik enam Üliõpilase armastatu tänamatut ja kalkuleerivat reaktsiooni.
Läbi aegade on Oscar Wilde`i haarav ning imekaunis jutustus „Ööbik ja roos“ erinevaid loojaid paelunud.
Jutustusel põhinev uus romantiline lühiooper on kirjutatud miniooperifestivaliks kujunenud Tartu linna päeva, festivali „Ooperisümbioos“ viiendaks sünnipäevaks. Ülikoolilinn Tartu auks kannab teos nime „Ööbik ja üliõpilane“.
Autorid:
✨ Tiit Kikas (muusika ja arranžeeringud);
✨ Jaagup Kreem (sõnad);
✨ Andrus Rannaääre (koori- ja orkestriseadete arranžeeringud);
✨ Mart Mikk (dramaturgia).
Laval:
✨ Ööbik – sopran Elina Nechayeva;
✨ Professori Tütar – metsosopran Kai Rüütel;
✨ Üliõpilane – tenor Reigo Tamm (RO Estonia);
✨ Roosipuu – bariton Raiko Raalik (RO Estonia).
✨ Linnarahvas/koor – E STuudio noortekoor, koormeistrid Külli Lokko ja Kärolin Tuisk.
✨ Kaastegev Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaspar Mänd.
Lisaks lühiooperi maailma esmaettekandele tuleb galal esitamisele ka muud tuntud ja armastatud ooperimuusikat.
Üritus Facebookis.
❤️ Sissepääs tasuta, nullhinnaga piletid Piletimaailmast: /Piletid on otsa lõppenud./
❤️ Hea meel on teada anda, et kuigi kahjuks kontserdimajja enam Piletimaailmas pileteid ei ole, saab kontserdist otseülekande vahendusel osa Tartu Postimehe kodulehe kaudu: https://tartu.postimees.ee/7309136/tartu-postimees-naitab-teisipaeval-luhiooperi-oobik-ja-uliopilane-maailma-esmaettekannet
NB! COVID-19 tulenevate piirangute tõttu toimub teose maailma esmaettekanne Tartu Raekoja platsi asemel Vanemuise kontserdimajas.
Jaak Lõhmus esitleb: Tartu tähistamine filmikimbuga
Tartu linna päeval linastuvad peagi suletavas Tartu kinos „Ekraan“ meeleolukad Tartu-ainelised dokumentaalfilmid ja Eesti halvimaks mängufilmiks tituleeritud „Tappev Tartu“.
Tartu kui Eesti filmi sünnilinn oli sajandi ja enama eest Eesti filmi südameks ning Tartust on filmilindile jäädvustunud märkimisväärselt palju. Eks muidugi alati sooviks, et kaamera jõudnuks kõikjale, ehkki ajad olid sellised, et filmilint oli luksuskaup. Seda hinnatavam on see, mis meil on.
Vanade filmide keel ja värv annavad aimu, milline oli meie linna nägu läinud sajandi esimeses pooles, kuidas elasid inimesed, millised olid linnavaated ja kuidas kulgesid linnatänavad ja nägi välja linnaruum. Film jäädvustab ja aitab meil võrrelda eilset tänasega – see on tänuväärne dokument, mille juurde tagasipöördumine ja taoliste ajastudokumentidega tutvumine aitab meil paremini mõista Tartut ja meie linna lugu.
Kinos „Ekraan“, mis on ju Tartu ja tartlaste jaoks ka legendaarne filmisüdamik, linastub Tartu linna päeval kimbuke vanu dokumentaalfilme, milles näha Eesti legendaarsete filmimeeste silma ja käekirja. 29. juunil astuvad meie ette dokumentaalfilmid ja ringvaated „Tartu linn ja ümbrus“ (1912), „Alma Mater Tartuensis“ (1932), „Tartu linn“ (1939), „Vanemuise uue teatrihoone avamine“ (1939), „E. V. President K. Päts külaskäigul Tartus“ (1939) ja „Emajõe kaldal“ (1936). Nende filmide autoriteks on toonase Eesti parimad filmimehed Johannes Pääsuke, Konstantin Märska, Theodor Luts ja Vladimir Parvel jt.
Filmiõhtu lõpetab Eesti halvimaks mängufilmiks nimetatud mängufilm „Tappev Tartu“ (1998), mille režissööriks on Ilmar Raag. Film räägib kahest tudengist, kes leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi salaplaaniga hävitada filmikunst Eesti pinnal. Filmis mängivad suur plejaad toonase sajandikümnendi näitlejaid ja tartlasi. Omaette kultuuri- ja ajastudokument nii Eesti filmiloos kui ka Tartu kultuuriruumi jaoks.
Filmiõhtul tutvustab kõiki dokumentaalfilme hea Tartu sõber ja tartlasest filmiloolane, Eesti filmi parim tundja Jaak Lõhmus. Filmiõhtul saab Jaak Lõhmusele esitada ka küsimusi.
Tartu linna päeval näidatavad filmid ei ole muidugi ainsad filmid Tartust. Neid on kordades rohkem ja ehk aitab esimene Tartu-aineliste filmide õhtu teed sillutada edasistele filmiõhtutele, kus peategelase roll Tartul ja tartlastel. Võimalik, et meil on veel nii filmiarhiividest kui koduriiulitelt leidmata need Tartu filmi pärlid, kuid eks tule nendegi avastamise ja vaatamise aeg. Elu on nii näidanud.
Filmiõhtu on tasuta ja kinosse „Ekraan“ on oodatud kõik tartlased, Tartu sõbrad ja linna külalised.
Meeldivat filmiõhtut ja toredat Tartu linna päeva soovides
Indrek Mustimets
Tartu linnavalitsuse nõunik
? „Tartu linn ja ümbrus“
Johannes Pääsuke, Estonia Film 1912; 6 min
? „Alma mater Tartuensis“
Theodor Lutsu Filmiproduktsioon ja Tartu Ülikool, 1932; 32 min
? „Tartu linn“
Eesti Kultuurfilm 1939; 10 min
? „Vanemuise uue teatrihoone avamine“
Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 66, 1939; 1 min 33 sek
? „E. V. President K. Päts külaskäigul Tartus“
Vladimir Parvel jt operaatorid. Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 68, 1939; 8 min
? „Emajõe kaldal“
Konstantin Märska, 1936; 1 min 22 sek,
Paus (mõned minutid)
? „Tappev Tartu“
1998, Ilmar Raag
Tartu linna päev õnnitleb: Emajõe Suveteater 25! kontsert
Emajõe Suveteatri jaoks on 2021. aasta suvi märgilise tähendusega – 19. juulil saab suveteater 25-aastaseks.
Juubelihooaja 9. juulil esietendub eelmiste suvede menuki, lavastuse „Kadri“ järg „Kasuema“ ja see annab 29. juunil üheks toredaks suviseks kontserdiks kena põhjuse.
On tõsi, et Silvia Rannamaa „Kadri“ jõudis just Emajõe Suveteatri lavastusena esimest korda eesti teatripubliku ette. Ka „Kasuema“ on tänini vaid ühel korral, 55 aastat tagasi Ugala teatris lavastatud. Ometigi väärib see materjal, mis kestnud ja puudutanud kolme põlvkonda noori ning mille teemad ka täna täiesti aktuaalsena mõjuvad, elustamist. Hea märkamine ja halva parandamine, koos tegutsemine ja jagamine, laulmine, lugude jutustamine, võitmine ja kaotamine, hoolimine ja hoolitsemine, armastus, usaldus ja kõikevõitev sõprus… just sellest jutustab peagi esietenduv muusikaline koguperelavastus „Kasuema“.
Lavastuse „Kasuema“ laule esitavad terrassikontserdil lavastuse osatäitjad.
Esitamisele tulevad ajastu laulud nagu näiteks „Liig pelglik tütarlaps“, „Murtud lubadus“, „Sa võiksid olla päris kena tüdruk“, „Kust ma tulen, ära küsi…“, „Kui öö on nii pime“ jpt.
Lavastuse muusikalist fooni täidab ansambel Efektiiv, kes ka Shakespeare`i kohviku terrassi kontserdil kaastegev.
Kontserti juhib teatri direktor Andres Dvinjaninov.
Kontserdi ja lavastuse muusikajuht on Ele Sonn.
Väga palju õnne sünnipäevaks, armas Emajõe Suveteater ja aitäh! ???
25 aastat tagasi asutatud Emajõe Suveteater on Eesti esimene iseseisev, järjepidevalt just nimelt suvel mängiv professionaalne teater, mida juhib tänaseni selle asutaja Andres Dvinjaninov.
Linnapasun: Tartu Vaskpilliansambli kontsert Pirogovi pargis
Tartu Vaskpilliansamblit on ilus vaadata (millised pillid! millised inimesed! milline vaskne läige! ?) ja ilus kuulata (nii väga kibeletakse ju taas lavale!).
Tanel Aavakivi juhendamisel musitseeritakse linna päeva viimasel kontserdil Pirogovi pargis. ?
Vasksed pillid puhuvad sel kaunil Tartu platsil ca 45 minutit, kontsert algab kell 21.00. Kuulamiseni!
(Sellest kontserdist edasi saame jääda ootama Tartu linna päeva galakontserti ja suurt Eesti autorite raamatulaata 10. augustil.)